Minu Ristsõna :)

\\server2003\opilased\106b\allorg.marta\Ristsõna Maavaradest.htm

Minu Sugupuu

Vihmauss

Vihmaussi võib leida niidul, põllul, metsas, aias, aasal - kõikjal, kus mullas vähegi niiskust ja toitu leidub. Eriti palju on neid huumusrikkas mullas ja sõnnikuhunnikute ligidal. Ka kivide ja kauemat aega ühel kohal olnud palgi alt võib vihmaussi leida.Vihma ajal, kui muld vett täis imbub, ronib vihmauss hingamiseks maapinnale. Sellest ka nimi - vihmauss.Vihmauss on ümarja, paljudest rõngakujulistest lülidest koosneva roosakaspruuni kehaga 10 - 15 cm pikkune limukas.Keha on kaetud limaga. Limane nahk on hingamisorganiks. Lima hõlbustab ka mullas roomamist. Vihmauss toitub kõdunevatest taimejäänustest,mida ta neelab mullaga koos. Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse.  Zooloogide andmeil on maailmas ligi 200 liiki vihmausse. Soojades maades leidub väga pikki vihmausse. Eestis esineb peale hariliku vihmaussi ehk ööussi (kuni 30 cm pikk) veel punane vihmauss, harilik mullauss, sõnnikuuss jt. Vihmauss paljuneb munemise teel. 

Lugemiskontroll

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on:

Vahur – Mees, kes päästis jõudu kasutades piiskopi elu. Tänutäheks sai ta endale igavese vabaduse ja väikese maa lapi.

Tambet –Vahuri poeg.

Metsa Jaanus– Tambeti poeg ja raamatu peategelane.

Oodo –Piiskopi poeg

Emmi –Piiskopi tütar

Rüütel Kuuno – Emiilia ehk Emmi peigmees

Prohvet Pärt – Mees kes aitas Oodo peale hobuse seljast kukkumist tagasi jalgadele.

Maanus – Küla poiss, ori

2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil?

Vahur päästis piiskopi elu ja piiskop lubas tal saada igavese vabaduse.

Vahur käsikis Tambetil Iga päev taevataati paluda, uskuda oma usku mitte saksade usku, hoida oma vabadust salajas.

3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid!

Mõisahärra oli ise oma suhtumiselt väga sõbralik ja lahke, selle pärast sai ka Tambet temaga hästi läbi. Mõisahärra kuulas alati Tambeti palveid.

4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?

Oodo oli suhtumiselt kuri ja julge, vahest isegi liiga julge. Oodoga juhtus tihti midagi, mis teisi muretsema pani. ,,Tasujas" juhtus temaga samuti õnnetusi. Kuigi Oodo kannatas selle pärast, andsid õnnetused siiski palju huvitavat juurde.

5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid?

Jaanus oli jutu järgi Emmisse armusud ja ta käitus temaga väga vapralt ja sõbralikult. Ka Emmi oli Jaanusega väga lahke , nad said väga hästi omavahel läbi.

6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal?

 Mina ei oleks tahtnud ori olla, kuid seda ei saanud ju keegi valida, et kes ta oli. Orjasid peksti ja piitsutati peaaegu iga asja pärast.

7.Jutusta sündmustest Metsa talus!

 Jaanus peitis Maanust enda kodus ja sellest sai teada piiskop, kelle ori Maanus oli. Piiskop tuli koos oma teiste orjadega ja nad sundisid Jaanust ja Tambetit, et nad Maanuse üles annaksid.

Nad keeldusid ja Tambetit hakati peksma. Jaanus ei suutnud seda vaadata ja läks kaklusele vahele. Jaanus käsikis oma piiskopil oma isa vabaks lasta ja et võitlusesse asub Jaanus ise. Tambet jooksis kiiresti majja ja läks maja alla asuvasse salakäiku. Jaanus lamas maas, verd jookis palju ja piiskop läks maja juurde. Ta pani maja põlema ja lahkus. Maanus pääses akna kaudu välja, kuid Tambet jäi ise salakäiku.

Maja põles maani maha ja kõik arvasid, et Tambet oli surnud. See oli vale , sest ta oli veel elus.

8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja?

 Jaanus armastas oma kodumaad nii väga, et otsustas selle päästmiseks sõtta minna. Jaanus oli tapnud juba mitu sada inimest ja eestlased otsustasid hakkata teda kutsuma Tasujaks.

9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.

Tasuja ja tema sõbrad, kes võitlusesse astusid piirasid end värava ümber. Nad lõid värava maha ja pääsesid lossi. Lossis olid Oodo, Emiilia ja tema peigmees Kuuno. Tasuja tappis Oodo ja järgmine, keda ta tappa tahtis oli Kuuno. Mõõka tõsteshakkas Emiilia Tasujat paluma, et ta Kuuno rahule jätaks. Kuna Jaanus oli Emiiliasse siis veel armunud, ta jättiki Kuuno rahule.

10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu?

 Tasuja oli surnud. Peaaegu kõik Eestimaa hooned olid maha põletatud ja taanlased, lätlased ja sakslased said võidu.

Lool ei saanud õnnelikku lõppu olla, sest see oli ju siiski Jüriöö Ülestõus ja vastaseid oli palju rohkem kui eestlasi

Eesti Vabariik

Põhiseadus
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.

Eesti Vabariigil on oma hümn. Selle esimene salm kõlab nii:
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!

Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.

Hümni lauldakse tähtsatel päevadel, näiteks kooli aktustel, vana aasta ära saatmisel jne. Hümni laulmisel tuleb alati püstiolla ja kui hümn on lõppenud, ei tohi plaksutada. 

Eesti lipul on 3 värvi:
Sinie tähistab Eesti imeilusat taevast 
Must tähistab Eesti ilusat ja puhast mulda 
Valge tähistab Eesti vabadust





Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. 
 Eestis lehvivad lipud sellepärast, et me austame seda tähtsat päeva, me austame oma lippu ja oma riiki.


Lipu heiskamise päevad:
3. jaanuar - Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev;
24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
14. märts - emakeelepäev;
maikuu teine pühapäev - emadepäev;
9. mai – Euroopa päev;
4. juuni – Eesti lipu päev;
14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna);
23. juuni - võidupüha;
24. juuni - jaanipäev;
20. august - taasiseseisvumispäev;
1. september – teadmistepäev;
http://otepaa.ee/lipu-heiskamise-paeevad

Eesti rahvuslill on  rukilill

Eesti rahvuslind on Suitsupääsuke

Eesti vapp (suur ja väike)

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil) ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.

Eesti presidendi ametihoone







Eesti presidendi ametihoone asub Toompeal


Eesti presidendid
 1. Eesti president oli Konstantin Päts

2. Eesti president oli Lennart Meri

3. Eesti president oli Arnold Rüütel

Praegune Eesti president on Toomas Hendrik Ilves

Mops

http://mhg.tartu.ee/janika/5B/esitlus1/

Minu esitlus on mops!

Ristsõna

Loomad ja loodus