Saturday, January 15, 2011

Eesti Vabariik

Põhiseadus
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.

Eesti Vabariigil on oma hümn. Selle esimene salm kõlab nii:
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!


Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.

Hümni lauldakse tähtsatel päevadel, näiteks kooli aktustel, vana aasta ära saatmisel jne. Hümni laulmisel tuleb alati püstiolla ja kui hümn on lõppenud, ei tohi plaksutada. 

Eesti lipul on 3 värvi:
Sinie tähistab Eesti imeilusat taevast 
Must tähistab Eesti ilusat ja puhast mulda 
Valge tähistab Eesti vabadust





Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. 
 Eestis lehvivad lipud sellepärast, et me austame seda tähtsat päeva, me austame oma lippu ja oma riiki.


Lipu heiskamise päevad:
3. jaanuar - Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev;
24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
14. märts - emakeelepäev;
maikuu teine pühapäev - emadepäev;
9. mai – Euroopa päev;
4. juuni – Eesti lipu päev;
14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna);
23. juuni - võidupüha;
24. juuni - jaanipäev;
20. august - taasiseseisvumispäev;
1. september – teadmistepäev;
http://otepaa.ee/lipu-heiskamise-paeevad

Eesti rahvuslill on  rukilill
















Eesti rahvuslind on Suitsupääsuke


























Eesti vapp (suur ja väike)






Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil) ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.

Eesti presidendi ametihoone







Eesti presidendi ametihoone asub Toompeal


Eesti presidendid
 1. Eesti president oli Konstantin Päts























2. Eesti president oli Lennart Meri

























3. Eesti president oli Arnold Rüütel






















Praegune Eesti president on Toomas Hendrik Ilves





















No comments:

Post a Comment